Mõnele võib tunduda päris naljakas, et midagi nii lihtsat nagu lihakastme retsepti siin lahti seletama hakkan. Aga ma olen näinud mitut inimest kimbatuses, kui nad peavad nisujahust loobuma ega oska äkki enam mitte millegagi kastet paksuks teha. Mulle pole kunagi meeldinud nisujahuga kastmeid teha, olen juba aastaid kasutanud kastmete paksendamiseks köögivilju ja hapukoort. Hakklihakastmesse näiteks panin porgandit, marineeritud kurki, sibulaid ja hapukoort. Vedelik ei jää muidugi mingi paks ja kreemine, aga see on nii tihedalt igasugu kraami täis, et täidab väga hästi oma rolli.

Lihakastet teen tavaliselt nii, et kõigepealt pruunistan lihatükid pannil või sees, siis lisan sibulat, küüslauku, musta pipart ja soola ja pruunistan veel natuke. Kui liha on ilusa jume võtnud ja köök on juba mõnusat praeliha lõhna täis, valan peale kuuma vee ja jätan liha pliidile podisema. Poole podina pealt kolin kastme ümber väikesesse potti ja podistan seal seni kuni liha on pehme. Siis segan kastmesse 20%-lise hapukoore ja valmis ongi.

Kartuli ja makaroni asemel on meil kastmega söömiseks köögiviljad, täna tegin suvikõrvitsast zuudleid ja hautasin pannil või sees külmutatud köögivilja (pildil).

Selline söök meenutab mulle lapsepõlve laupäevi, kui ema puupliidil mooritud lihaga kastet tegi. Suured pehmed lihatükid olid alati mõnusalt piprased ja kaste sibulane, ma sõin seda koolist tulles kartuliga ja alati liiga palju.