Kunagi palju aastaid tagasi küpsetasin aeg-ajalt lehttaignas lõhepirukat. Idee sain vist õelt, täpset retsepti ei teagi, aga enamasti kasutasin külmutatud pärmilehttainast. Nüüd me kodus enam teravilju ei sööda ja kogu menüü on valdavalt süsivesikuvaene, sellepärast toda pärmilehttainast enam konsumeerida ei tahaks. Aga lõhepirukat tahaks küll. Leiutasin siis low carb variandi. Poleks uskunud, et vähese mandlijahu ja pofiberiga on võimalik suht sarnane tulemus saada.

Küpsetasin seekord IKEA-st ostetud suure klaasvormiga või õieti klaaskarbiga, sest sellel on hästisulguv kaas, saab mugavalt ülejäägid külmikusse panna. Midagi taolist, aga suurem: LINK.

Retsept on selline:

PÕHI
1 dl mandlijahu
2 spl pofiberit
1 muna
50 g võid
0,5 tl küpsetuspulbrit
natuke soola ja erütritooli maitseks

TÄIDIS
Üks suur lõhefilee
5 keedetud muna
Värsket hakitud tilli… mitu peotäit, no vähemalt kolm
veidi soola

KATE
2 muna
100 g võid
3 spl pofiberit
0,5 tl küpsetuspulbrit
veidi soola ja erütritooli maitsestamiseks

Mikserda kõigepealt kokku põhi ja laota vormi põhja (või sulata enne mikserdamist). Suru tainas vormi põhjas ühtlaseks, seda jääb õhuke kiht. Laota taigna peale lõhefilee (lõika sabapool ära, kui on liiga pikk, ja pane see kuhugi vormi tühjemasse nurka). Sipsuta filee peale veidi soola. Lao kala peale keedumuna viilud ja seejärel kuhja kõik üle hakitud tilliga. Mikserda kokku katteks minev tainas (või sulata enne). Tõsta tainas lusikaga kõige peale, jaga ühtlaselt ja silu nii, et kõik oleks taignaga kaetud. Küpseta 200 kraadiga 35 minutit.

See on päriselt täiega hea pirukas.

Meil on kodus selline nali, et iga kord, kui mingit alternatiivset tainast kokku keeran, siis ütlen, et lillkapsa maitset ei ole üldse tunda. Nali tuli sellest, et ükskord, kui lillkapsapõhjaga pitsat tegin, olin sunnitud seda rõhutama, aga teised peres ei arvanud nii. Eriti ei arvanud seda väike poeg, kes tegelikult pole enam ammu väike, vaid täitsa mees juba ja eelistab traditsioonilisi maitseid. Nüüd iga kord, kui mingi uue toidu välja mõtlen, mis ei ole suhkrust-jahust-kartulist vms, ma igaks juhuks ütlen, et lillkapsa maitset ei ole üldse tunda 😀