Rullbiskviidi tainas: 6 muna, 0,5 dl kookosjahu, 2 spl fiberhuski, 0,5 dl erütritooli (“tuhksuhkruna”), näpuotsaga soola

Täidis: 2 pakki maitsestamata kohupiima, 1 pakk 250 ml vahukoort, 3 spl erütritooli (tuhksuhkruks tehtud) ja pisut vanilli.

Soovi korral purustatud vaarikaid, maasikaid või muid marju, kaunistamiseks sulašokolaadi või marju või mitte midagi. Šokolaadikreemi võib teha näiteks 85%-lisest šokolaadist, mille sulatad võiga või kookosrasvaga või natukese vahukoorega kreemiks.

Valmistamine: Vahusta munad ja sega kõik ained taignaks kokku. Määri taigen õhukese kihina küpsetuspaberiga kaetud ahjupannile ja küpseta 175 kraadiga 15 minutit. Täidis vahusta nii, et kõigepealt vahukoor enam-vähem vahtu ja siis kõik muu kraam poole vahustamise pealt juurde.

Kui biskviit on jahtunud, määri sellele täidis ja rulli kokku. Pidulikumal puhul kaunista nii, kuidas fantaasia võimaldab, aga niisama kiireks magustoiduks või ootamatutele külalistele pakkumiseks passib ka täitsa lihtne variant biskviidist ja kohupiimakreemist, näiteks selline:

Selle heleda lihtsa rullbiskviidi küpsetasin täna õhtul. Oleks võibolla võinud ta ahjus veidi pruunimaks lasta, et ilusam välja näeks, aga maitset ta heledus ju ei muuda, õudselt hea tuli. Fiberhusk biskviidi taignas teeb seda, et biskviit jääb hästi elastne, lihtne on seda rulli keerata ja küpsetis ei pragune. Kohupiimakreemi tuli selle retsepti järgi hea hunnik ja paningi kõik selle ka rulli vahele.

See rullbiskviit on üks väga mõnus magustoit, milles imenduvaid süsivesikuid on ainult nii palju kui maitsestamata kohupiim ja vahukoor seda sisaldavad. Hea ohutu variant diabeetiku pidulauale või ka tore maitsev petekas kohvi kõrvale pakkumiseks, kui sulle näiteks mõned trullakamad naised külla tulevad 😛

 Siin blogis on ühed sarnased kuklid juba olemas, aga mängisin koostisosad igatepidi ringi ja sain hoopis mõnusamad vetruvad pallid. Olen neid kukleid teinud ka nii, et panen taignasse võid, mis teeb küll maitse mõnusaks, aga kui nagunii neile pärast võid peale määrin, siis pole mõtet seda veel taignasse panna.

HAPUKOOREKUKLID (13 tk)

3 dl kookosjahu
2,5 – 3 spl fiberhuski
2 tl küpsetuspulbrit
2,5 dl hapukoort
5 muna
0,5 tl soola

Vahusta munad, lisa hapukoor ja sool. Kuivad ained sega eraldi nõus ja keera siis kõik taignaks kokku. Fiberhuski pane algul vähem kui retseptis, oota vahepeal kuni paisub. Fiberhuski hulk oleneb kookosjahust, need on väga erinevad selle poolest, et osad jahud imavad palju vedelikke endasse ja teised mitte nii väga. Mul oli täna Konsumist ostetud East Endi kookosjahu (6,4g süsivesikuid 100g-s), mis on üsna jämeda jahvatusega ja sellisele lähebki umbes 3 spl fiberhuski hulka. Tainas peab olema nii paks, et saiakesi saab mugavalt käte vahel palliks veeretada. Küpsevad need kuklid 200 kraadiga 25 minutit.

Mulle meeldib selle taigna juures, et kuklid jäävad mõnusasti õhulised ja vetruvad. Saiu on mugav pooleks lõigata ja neile võid peale määrida. Sobivad söömiseks nii soolase kui magusa kattega (ilma suhkruta, muidugi). Kenad kiudaineallikad on nad ka. Õudselt mõnusad 🙂

 Täna juhtus see, et tahtsin oma vana hea retsepti järgi juustusaiu küpsetada, aga kohalikus ökopoes ei olnud pofiberit. Ostsin selle asemel fiberhuski, aga olin unustanud, et neid ei või üks-ühele asendada, sest fiberhusk paisub oluliselt rohkem. Kuna ma seda lausa kolm supilusikatäit taignasse panin, läks tainas kiiresti paksuks ja oma lapikuid saiu tundus sellest väheke keeruline moodustada. Küll aga oli tainas mugav käte vahel veeretamiseks, sestap tegin seekord hoopis ümmargused pallid.

JUUSTUKUKLID

5 muna
400g toorjuustu
250 g riivjuustu
3 spl fiberhuski (või ka vähem)
1 tl küpsetuspulbrit
3 spl chia-seemneid
3 spl kõrvitsa- või päevalilleseemneid või mõlemaid segamini
peale puistamiseks seesamiseemneid

Vahusta munad, sinna sisse mikserda toorjuust. Sega eraldi nõus kokku fiberhusk, küpsetuspulber ja seemned ja lisa taignale. Kõige lõpuks läheb taignasse riivjuust. Paksenenud taignast veereta käte vahel pallikesed (umbes 16 tk, üks suur ahjupannitäis), pane need küpsetuspaberiga kaetud pannile ja puista üle seesamiseemnetega. Küpsevad 200 kraadiga 35 minutit.

Ahjust võttes kuklid kokku ei vaju, aga peaks siiski laskma neil natuke jahtuda, et juust kukli sees taheneks. Kerkivad nad nii hästi, et kuklit pooleks lõigates on näha kena boorne struktuur. Sobivad ka süsivesikuvaeseks hamburgerisaiaks.

Panin tähele, et eksponeerin siin pidevalt oma nässuläinud küpsetisi 🙂 St, et hakkan tegema üht asja ja välja tuleb miski teine, aga see teine on millegipärast alati täiega njämma 🙂

Olen jätkuvalt kohupiima lainel. Seekord küpsetasin ümmarguses lahtikäivas vormis ja nimetasin ta kohupiimakoogiks. Tahtsin teha hästi kaneelise asja, aga juhtus nii, et kaneeli oli napilt üks teelusikatäis järel, mistap täiendasin maitseid hoopiski vanilliga. Mu kook on väga magus, et piisaks väikesest tükikesest piduliku söömaaja punktiks.

MAHLANE KOHUPIIMAKOOK

6 pakki 200g lahjat kohupiima
6 muna
6-8 spl erütritooli (tee nii magus kui maitseb)
125g võid
2 dl pofiberit
1 tl küpsetuspulbrit
1 tl kaneeli
Bourboni vanilli teelusikaotsaga (pigem rohkem kui vähem)

Vahusta munad erütritooliga ja sega hulka sulatatud või. Järgmisena läheb taignasse küpsetuspulbri ja maitseainetega segatud pofiber ja kõige lõpuks kohupiim. Mikserda ühtlaseks massiks. Määri koogivorm võiga ja vala tainas vormi. Küpseb 200 kraadi juures 55 minutit.

Tainas oli nii paks, et seda pidi vormi pigem kühveldama kui valama, aga kook ise tuli hästi mahlane. Vanilli maitse ja lõhn käivad üle ja see teeb koogi eriti hõrguks. Jube magus on, kui panna taignasse kaheksa supilusikatäit erütritooli, aga pühadeks sobib selline hästi. Plaan oli süüa kohupiimakooki vahukoore ja moosiga (mõlemad muidugi suhkruta), aga ei raatsinudki sellele enam midagi lisada. Niisamagi on hirmus hea 🙂

3 pk maitsestamata kohupiima (poes on ta nimi enamasti “lahja”)
5 muna
1 dl hapukoort
1 dl pofiberit
1 tl küpsetuspulbrit
6 spl erütritooli
2-3 tl kaneeli
vormi määrimiseks võid

Vahusta munad erütritooliga ja lisa hapukoor. Kuivad ained sega eraldi nõus kokku ja lisa munasegule. Kõige lõpuks mikserda taignasse kohupiimad. Määri ahjuvorm võiga ja vala tainas vormi. Küpseb 180 kraadiga 1 tund.

Ahjust tuli mul välja selline asi:

Kui jaksad oodata, lase kohupiimavormil enne serveerimist natuke jahtuda. Sõime vormi külmutatud metsmaasikatega ja vaarikatoormoosiga. Meie toormoosile ei ole lisatud mitte midagi, on ainult moosi moodi metsvaarikad, mida võtame sügavkülmikust ja sulatame üles.

Infoks veel, et kui näed müügil kohupiima, mille pakendil on öeldud, et see on “kõrge valgusisaldusega”, siis ära arva, et see midagi head ja olulist tähendab. Erinevate kohupiimade valgusisaldus on üsna sama. Pealegi ei peaks eriti kõrge valgusisaldus olema üldse mingi müügiargument, sest tõsiasi on see, et tänapäeva moodne inimene kipub niigi sööma valku liiga palju. Enamasti ei ole õigustatud palju rohkema valgu söömine kui 1 gramm normaalkaalu kilogrammi kohta (näiteks kui mulle sobiv kehakaal on 70 kg, söön 70 g valku päevas). Nii on kõige lihtsam meeles pidada, aga umbes vahemikku 0,8 kuni 1,5 grammi kehakaalukilogrammi kohta peaks valgutarbimine jääma. Liigne valk muutub me organismis glükoosiks ja see on miski, mida peaksid vältima nii diabeetikud kui kaalulangetajad. Seetõttu on kurjast ka igasugused valgujoogid (enamasti proteiinijoogi nime all), mida spordiklubid promovad – kui tahad kaalust alla saada, siis unusta need ja söö parem päristoitu.

 Need pätsid siin on maitselt sarnased varem eksponeeritud juusturatastega. Hakkasingi tegelikult neid rattaid tegema, aga avastasin, et psüllium on otsas ja siin meie linnakeses ei ole seda ka pühapäeval kusagilt osta. Järgmine avastus oli, et kõrvitsaseemneid ka ei ole. Aga kui on olemas munad, juust ja toorjuust, pofiber ja igasugu muid seemneid, siis miskit asja ju ikka saab küpsetada.

JUUSTUSAIAD

5 muna
400 g toorjuustu
250 g riivjuustu
1 dl pofiberit
1 tl küpsetuspulbrit
3 spl chia-seemneid
3 spl päevalilleseemneid
peale puistamiseks seesamiseemneid

Vahustasin munad, poole vahustamise pealt lisasin toorjuustu ja mikserdasin nii kaua kuni tükke polnud näha. Kuivad ained segasin eraldi nõus, lisasin muna-toorjuustusegule ja kõige lõpuks segasin sisse riivjuustu. Taignal peab laskma vähemalt 10 minutit seista, et pakseneks. Tõstsin taigna küpsetuspaberiga kaetud ahjupannile, iga saia jaoks ühe supilusika jagu ja silusin madalaks. Puistasin peale seesamiseemneid ja küpsetasin 200 kraadiga 25 minutit.

Mu perekonna mehed saabusid koju poole küpsetamise pealt ja juba esikust kostis mingit mõminat ja hüüdeid, et oo mis hea lõhn. Just-just! Vähe puudus, et üks neist oleks otse ahju kallale läinud. Kui hiljem juustusaiu kohvi kõrvale sõime, kiitsin, et täitsa nagu päris sai, mille peale mees teatas, et ei ole. Sest palju parem on.

Jäta aken lahti, kui küpsetad, las naabrid ka nuusutavad 😀

Rahulikku esimest adventi!

EDIT: Olen katsetanud juustusaiu teha erinevate toorjuustudega ja kõige paremini tulevad need välja alati Piimameister Otto toorjuustuga. Maitse on kuidagi mõnusam ja konsistents saiasem, kui seda toorjuustu kasutan. Farmi toorjuustuga jäävad juustusaiad rohkem pannkoogi moodi, tainas kipub ahjus laiali vajuma ja küpseb õhukeseks läikivaks koogiks. Koostis on neil toorjuustudel muidu sarnane, aga Piimameister Otto toorjuustus on ka sidrunhape, mida Farmi omas ei ole. Kahtlustan, et see neil saiadel kerkida aitabki.

Mehed on teinekord jubedad tüütused. Näiteks siis, kui toovad endale laupäeva hommikul poest värskeid saiakesi ja hakkavad neid sööma samal ajal kui mina parajasti köögilaua taga oma hilist hommikukohvi lõpetan. Sest teinekord ma tahaks ka. Õnneks on alternatiive, millega süsivesikute suhtes tundlikud natuurid ka maiustada võivad.

MOOSIKORVIKESED

100 g võid
4 muna
3 spl erütritooli
1 dl kookosjahu
1 dl pofiberit
1 tl küpsetuspulbrit
vaarikatoormoosi või mingit muud suhkruta moosi või marju korvikeste täiteks

Sulata või, vahusta või hulka kõigepealt erütritool (või näiteks stevia) ja seejärel munad. Sega kuivad ained eraldi nõus omavahel kokku, vala jahud munasegusse ja mikserda kõik taignaks kokku. Paiguta taigen muffinivormidesse selliselt, et jääksid seest õõnsad korvikesed. Küpseta 200 kraadiga 15 minutit. Jahtunud korvikesed täida moosi või marjadega. Eriti mõnus oleks neile peale panna ka natuke vahukoort või miskit toorjuustukreemi.

Sellest taignakogusest saab 12 korvikest. Mul kerkisid korvikesed ahjus nii jämedaks, et pidin neile moosi jaoks teelusikaotsaga augud sisse uuristama. No tegelikult ma sõin need keskelt tühjemaks, sest igavesed mõnusad küpsetised on need ka ilma moosita 🙂

EDIT: Teine katse tuli juba palju parem. Peab ikka taigna korralikult mööda vormi ääri laiali vajutama, siis on ka peale kerkimist kausikese kuju alles.

Küpsetasin täna kukleid kahe erineva jahuga – esimesele portsule panin pool mandli- ja pool kookosjahu ja teisele taignale ainult kookosjahu. Muud komponendid olid samad ja kuklid tulid üsna sarnased, väikese maitseerinevusega. Proovisin neile seesamiseemneid ka peale panna, aga tainas oli nii tihe ja sile, et seemned hästi ei haakinud.

LIHTSAD KUKLID

2 muna
3 dl hapukoort
2 dl mandlijahu ja 2 dl kookosjahu (või ainult kookosjahu 4 dl)
2 spl fiberhuski
2 tl küpsetuspulbrit
näpuotsaga soola

Sega muna ja hapukoor kokku. Kuivad ained sega eraldi nõus ja vala siis muna-hapukooresegule. Taigen läheb liigutades tasapisi paksemaks, viimaks on selline, et saab kenasti kuivade käte vahel pallikesi veeretada. Küpseta 180 kraadiga algul 20-25 minutit tavalisel režiimil ja lõpetuseks 5 minutit pöördõhuga, et kuklid parajalt pruunid jääksid. Ühest taignakogusest saab 12 väikest kuklit.

Küpsetusaeg oleneb ahjust, ma ei tea mis värk me ahjuga on, et saiad enam muidu pealt pruuniks ei lähe kui peab pöördõhuga üle laskma. Võibolla iga ahjuga see polekski vajalik.

 Siin pildil on kookosjahuga versioon, need jäid veidi heledamad. Mandli- ja kookosjahuga kuklid on ülemisel pildil.

Kõige mõnusamad on need saiad ahjust tulnuna, kui saab tulise kuklipooliku peale lõigata tüki värsket võid.

Mulle meeldib see versioon rohkem, kus mandlijahu sees on. Kookosjahud on ka väga erinevad, täna kasutasin ühte jämedama jahvatusega jahu, mis eriti süsivesikuvaene. Võibolla peenema jahvatusega kookosjahu tuleks vähem panna, sest need kipuvad taigna liiga kuivaks tegema. Katsetamise asi. Igatahes võtan selle retsepti uuesti ette hiljemalt vastlapäeval, sest vahukoorekukliteks on need siin igati sobilikud.

EDIT: Ahh, mis siin ikka vastlapäevani oodata 😀

 Leidsin ühe rootslanna blogist seemnetega juusturataste retsepti, mis tundus nii ahvatlev, et kohe oli vaja järele proovida. Aga nagu mul kombeks on, kaldusin algsest retseptist üksjagu kõrvale.  Muudatused koostises tegid seda, et minu juusturattad näevad saiasemad välja ega vajunud ka ahjust võttes kokku nagu seal blogi piltidel tundub olevat juhtunud.

Kuna meile tulevad täna külalised, oli just paras hetk suuremahulisteks taignakatsetusteks, mis päädisid nelja ahjupannitäie saiakestega. Esimesele taignale lisasin kõrvitsa- ja kanepiseemneid, mõlemaid ühe detsiliitri kahe panni kohta. Kanepiseemneid panna oli viga, tahtsin krõmpsuvaid, aga sain liiga kõvad asjad saia sees. Teisele laarile panin lisaks linaseemnetele kõrvitsa- ja päevalilleseemneid ja need jäid väga head.

SEEMNETEGA JUUSTURATTAD (kaks suurt ahjupannitäit):

6 suurt muna
6 spl toorjuustu (Piimameister Otto oma on väga hea)
8 dl riivjuustu
2 tl küpsetuspulbrit
4 spl psülliumit (või fiberhuski nagu algses retseptis)
2 spl linaseemneid
1 dl kõrvitsaseemneid
1 dl päevalilleseemneid
seesamiseemneid peale puistamiseks

Kõigepealt vahusta mune õige natuke, siis lisa toorjuust ja vahusta kuni toorjuust pole enam tükiline. Sega psüllium, küpsetuspulber ja seemned eraldi nõus ja lisa muna-toorjuustusegule. Kõige lõpuks sega sisse riivjuust. Tõsta lusikaga parajad portsud ahjupannile ja silu madalaks. Küpseta 200 kraadiga kõigepealt tavalisel režiimil 15 minutit ja seejärel mõni minut veel pöördõhuga, et juusturattad pealt kenaks pruuniks läheksid.

 Esimese laari tegin hirmus suured, aga kuna need ahjus hästi kerkisid, siis järgmised pannitäied vormisin nii, et iga pätsikese sisse läks ainult supilusikatäis tainast. Lusikaga on hea neid ka lamedaks siluda. Need väiksemad on ülemisel pildil.

 Esimese katsetuse suured juusturattad. Maitse on neil suurepärane. Neile, kes armastavad hommikuti võileibu süüa, aga teravilja süüa ei või, on need mu meelest ideaalseks asenduseks mistahes võileivakatte alla.

Originaalretseptis olid juusturattad tehtud ainult linaseemnetega ja peale oli puistatud seesamiseemneid. Sellises versioonis on palju vähem süsivesikuid kui minu omas ja see peaks ka diabeetikutele sobilikum olema. Seemnetega võib siin retseptis olla loominguline ja miks mitte katsetada ka erinevate pähklitega, kui tervis lubab neid süüa. Seemned võib muidugi siit retseptist üldse välja jätta, samas on need väga head kiudainete allikad. Nii lina- kui seesamiseemned tulevad seedetraktist tõenäoliselt täpselt samal kujul välja nagu nad sinna sisestati, mistap neis sisalduvaid süsivesikuid kartma ei pea 🙂

EDIT: Kuna mulle ei meeldi poolikuid pakke toiduaineid külmkappi seisma panna, muutsin retsepti nii, et saaks ostetud toorjuustu- ja riivjuustuportsud korraga hakkama panna: 400g toorjuustu, 200g riivjuustu, 8 muna, 6 spl psülliumit, 2 tl küpsetuspulbrit, 3 spl linaseemneid, 1 dl päevalilleseemneid, 1 dl kõrvitsaseemneid. Taignal peal laskma kümmekond minutit seista, et psüllium paisuks, siis küpsevad kohevad juusturattad. Sellisest kogusest taignast saab umbes 30 pätsikest.

 Viiendal katsel õnnestus mul viimaks küpsetada sellised seemneleivad, mis on kerged ja krõbedad ja sealjuures seisavad ka hästi koos. Pildil on need serveeritud pasteediga ja suitsuforelliga, mõlema leiva peal on ka mehine tükk võid 🙂

KRÕBEDAD SEEMNELEIVAKESED:
(kogus on arvestatud kahele suurele ahjupannile)

50g linaseemneid
200g chiaseemneid
200g päevalilleseemneid
100g seesamiseemneid
1 spl psülliumit
1,5 tl jodeeritud soola
6 dl kuuma vett

Sega seemned ja sool omavahel ja vala peale 6 dl kuuma vett (lisa vett osade kaupa, sest seemned paisuvad erinevalt ja võib juhtuda, et 6 dl-ga jääb liiga vedel). Tasapisi segades oota, kuni tainas parajalt paksuks läheb. Kata ahjupannid küpsetuspaberiga ja aja tainas pannidele laiali lusikaga vajutades. Lõika suure noaga sisse ruudud (näiteks 25 tk ühele pannile). Küpseta 180 kraadiga pöördõhuga ahjus algul ühelt poolt 15 minutit, siis võta pann ahjust välja ja keera leivad koos paberiga tagurpidi (kena hooga, muidu pudenevad laiali), võta paber ära ja küpseta veel 15 minutit.

 Selline näeb seemnesegu välja enne ahju panemist.

 Ruudud sees, valmis ahju minema.

 Küpsed leivakesed. Nagu ikka, on need kõige maitsvamad paksu kihi värske võiga, aga sobivad igasuguse tavalise leivakatte alla. Väga hea alternatiiv neile, kes armastavad võileibu süüa, aga teravilja selle veresuhkrut kergitava mõju tõttu süüa ei või. Neis leivakestes on imenduvaid süsivesikuid kokku kahe pannitäie peale 38 grammi, ühes leivaruudus seega umbes 0,76 grammi süsivesikuid. 4 leivakest, mis võiks olla ühe hommikusöögi jagu, annavad kokku umbes 3 grammi süsivesikuid.

Seemnetes on üldiselt süsivesikuid väga palju, aga pane tähele, et enamus neist süsikatest on kiudained, mis ei imendu. Näiteks chiaseemnetes on tavaliselt süsivesikuid 100 grammi kohta lausa 42 grammi, aga sellest 36 grammi on kiudained. Kasutasin täna leibade küpsetamiseks 200-grammist seemnepakki, mille ostsin Konsumist, ja selle paki peal seisab, et imenduvaid süsivesikuid on 100 grammi kohta ainult 2 grammi. Ka olid need chiaseemned hea hinnaga, makstes midagi alla 15€ kilo kohta kui tavaliselt on nende kilohind üle 30€.

Olen enda peal testinud, et seemneleivakesed, peaasi, et neis poleks teravilju, mu veresuhkrut üles ei löö, vaid vastupidi – kui lisan mõned leivaruudud oma päevamenüüsse, on paastuveresuhkrud hoopiski madalamad. Kiudaineterohked seemneleivad on väga head just seedimisele ja eriti soovitan neid süüa neil, kellel kipub probleeme olema kõhukinnisusega.

P.S. Psüllium ehk india teelehekestad (ka fiberhusk) on selline toiduaine, mida kodudes tavaliselt ei leidu ja mida saab osta ökopoodidest või internetist. Võid proovida küpsetada ilma psülliumita, aga vett kulub siis vähem ja pead ehk kauem ootama kuni chia- ja linaseemned “liimima” hakkavad.