Kui soovid ühte igapäevast saia, milles pole liialt mune ja mida on lihtne teha, siis see siin ongi just selline retsept.

3 muna
250 g maitsestamata jogurtit
100 g mandlijahu
20 g kookosjahu
20 g psülliumit
1 tl küpsetuspulbrit
30 g chiaseemneid
1/3 tl soola
päevalilleseemneid peale puistamiseks

Vahusta munad, lisa jogurt ja vahusta veel. Kuivad ained sega enne eraldi nõus kokku ja lisa siis muna-jogurtisegule. Vala tainas vormi ja lase sellel seal seista umbes 15 minutit enne ahju panemist. Küpseta 175 kraadiga 45 minutit.

Mu mehele maitseb vaniljega toorjuust, aga minu arvates on see liiga magus. Sellepärast mõtlesin välja retsepti, kus vaniljega toorjuustu maitse alles jääb, aga suhkrute kogus on teiste komponentidega niiöelda ära lahjendatud. Mingit magustajat enam lisada vaja ei olnudki, piisab toorjuustu magususest.

Mikserda kokku sellised asjad (jahud lisa kõige lõpus):

400 g vaniljega toorjuustu (Piimameister Otto teeb sellist)
250 g hapukoort
3 muna
1 dl mandlijahu
2 spl pofiberit
1 tl küpsetuspulbrit

Tainas jääb nii vedel, et seda saab kausist vormidesse valada. Küpseb 200 kraadiga 25 – 30 minutit. Sellest taignakogusest jätkub kaheksale väikesele vormile.

Sõime neid küpsetisi suhkruvaba maasikamoosiga (steviaga) ja need maitsesid nagu riisipuding. Täiega hea 🙂

Siin blogis on juba mitmeid kohupiimakooke ja -vorme, aga lisan siiski ühe veel, mille retsept lihtne ja koostisosi vähe. Meil on kohupiimavormis ka rosinad, aga kes suhkruid süüa ei või, peaks need ära jätma. Olen teinud sarnast asja ka nii, et laotan peale õunatükid (koduaia hapud õunad) ja raputan kaneeli ja erütritooliga üle.

400 g kohupiima (magustamata talukohupiim või nn lahja kohupiim, kuhu pole suhkrut lisatud)
3 muna
3 spl pulbrilist erütritooli (ostan seda magusained.ee-st, ise teen kohviveskiga pulbriks)
0,8 dl pofiberit (ostsin Prismast)
1 tl küpsetuspulbrit
vanilli

Munad vahustada erütritooliga, siis lisada pofiber koos küpsetuspulbriga ja kõige lõpuks kohupiim. Küpseb 200 kraadiga 40 minutit.

2 dl riivitud suvikõrvitsat
1,5 dl mandlijahu
1,5 dl kookosjahu (asenda mandlijahuga, kui kookose maitse ei meeldi)
2 spl psülliumit
1,5 tl küpsetuspulbrit
4 muna
0,5 tl soola
Seesamiseemneid kaunistamiseks.

Riivi suvikõrvits peene riiviga, vahusta munad, sega omavahel kokku kuivad ained ja seejärel sega kõik taignaks kokku. Soojenda ahi 200 kraadini, las tainas nii kaua taheneb. Vormi taignast kolm lamedat pätsi ja küpseta neid 17 minutit.

Ma tean, et majoneesisai kõlab veidralt, aga kuidagi teisiti ei oska nimetada saia, mille taigna peamine erinevus siinsetest teistest leiutistest on majonees tema koostises. Tegemist on järjekordselt retseptiga, mis sündis olemasolevast materjalist, sest keegi siin majas ei viitsinud poodi minna. Kui kapis oleks olnud hapukoort, oleksin taigna teinud sellega, aga kuna polnud, siis katsetasin majoneesiga. Saia erinevus mitmetest teistest väheste süsivesikutega küpsetistest, mida olen teinud, on veel selles, et siin sees on väga vähe muna. Ja ometi on lõpptulemus mõnusalt kohev ja hõrk.

MAJONEESISAI
2 muna
2 spl pulbrilist erütritooli (tellin siit ja ise peenestan: https://www.magusained.ee/)
2 spl majoneesi (kasutan Hellmannsi, sest see maitseb meile)
2 spl psülliumit (seda saab näiteks suurematest Coopidest või ökopoest)
1 dl mandlijahu
1 dl pofiberit (tellin Semperi oma Prismamarketist)
2 tl küpsetuspulbrit
natuke vanilli ja kardemoni

Vahusta munad erütritooliga, lisa majonees ja kokku segatud kuivad ained. Vahusta veel natuke, pane tainas vormi ja puista peale seesamiseemneid. Las tainas seisab ja paisub seni kuni ahi soojeneb 180 kraadini. Küpseta 25 minutit.

Majoneesisai ongi päriselt nii hea nagu välja paistab 🙂

BESEE:
8 toasooja munavalget
6-8 spl peeneks jahvatatud erütritooli (nagu tuhksuhkur)
näpuotsaga soola
kaunistuseks mandlilaaste

TÄIDIS:
300 g maitsestamata kohupiimapastat
400 ml vahukoort (maitsesta erütritooli või steviaga)
natuke vanilli
vaarikaid

Vahusta munavalged näpuotsatäie soolaga kõvaks vahuks. Kui vaht hakkab parajaks saama, lisa ühe supilusika kaupa erütritool ja vahusta seni, kuni vahust saab kenasid torne teha (vaata pildilt).

Laota munavalgevaht küpsetuspaberiga kaetud ahjupannile ja silu ühtlaseks. Puista peale mandlilaastud. Küpseta 160 kraadiga 30 minutit.

Kui besee on küpsenud, võta see ahjust välja, laota peale leht küpsetuspaberit ja lase jahtuda. Keera besee (kahe küpsetuspaberi vahel) ettevaatlikult teistpidi ja eemalda paber, mille peal besee küpses. Kui besee on liialt paberi külge jäänud, saad seda noa abil lahti urgitseda. Vahusta vahukoor ja kohupiimapasta, lisa vanill, maitsesta kohupiimavaht endale sobiva magustajaga täpselt nii magusaks nagu soovid. Väga magusa besee korral on pigem hea, kui kreem seal vahel ei ole magus. Laota kohupiimavaht beseele ja kata vaarikatega.

Besee saad murdumata rulli keerata siis, kui kohupiimavaht on seda natuke aega niisutanud. Rullimiseks kasuta besee all olevat küpsetuspaberit, seda kergitades. Rullimine ongi vaarika-beseerulli tegemise juures ainuke keeruline osa. Õnneks sellest maitse ei muutu, kui ta natukene katki läheb 🙂

Siin blogis on pikalt vaikus olnud, sest mu tööd ja magistriõpingud ei jäta enam üldse hobideks aega. Vahel siiski küpsetan midagi ja täna tegin üle hulga aja midagi päris uut. Märkasin eile sotsiaalmeedias ühte rootsikeelset porgandisaia retsepti, aga kuna oli kiire tööpäev, siis kaotasin selle ära. Täna proovisin mälu järgi midagi sarnast teha. Väga hea tuli.

Porgandist tulevaid imenduvaid süsivesikuid on terve pätsi peale umbes 17 grammi. Lisaks annavad süsivesikuid ka seemned, aga ühe viilu kohta jääb imenduvaid süsivesikuid ikkagi väga vähe. See-eest on saias palju kiudaineid.

PORGANDISAI

6 muna
0,5 tl soola
2 spl fiberhuski
8 spl pofiberit
3 tl küpsetuspulbrit
2 spl chiaseemneid
3-4 spl päevalilleseemneid
300 g toorest peenelt riivitud porgandit
natuke vanilli (või miks ka mitte kardemoni)
peale puistamiseks seesamiseemneid

Vahusta munad ja riivi porgand. Sega kõik kuivad ained omavahel kokku. Lisa jahu- ja seemnesegu munavahule, kõige viimasena sega taignasse riivitud porgand. Küpseta 180 kraadiga 45 minutit. Kasuta küpsetamiseks silikoonist leivavormi.

Olenevalt porgandi magususest saab selle retsepti järgi pigem magusa saia. Ole loominguline, kasuta erinevaid seemneid või ka pähkleid ja mandleid. Porgandisai näeb ilus värviline välja ja sobib hästi pidulauale.

TAIGEN
5 muna
2 dl mandlijahu
2 spl fiberhuski
1 dl vahukoort
1 tl küpsetuspulbrit
teelusikaotsaga soola
TÄIDIS
Tükeldatud viinerid, vorst või sink (suure lihasisaldusega)
Riivjuust

Vahusta munad, sega kuivad ained eraldi nõus kokku ja lisa taignasse, vala hulka vahukoor ja mikserda kõik kokku. Lase taignal kümmekond minutit seista, et fiberhusk paisuks.

Tõsta igasse muhvinivormi üks supilusikatäis taigent ja sinna peale pisike peotäis tükeldatud vorstikraami ja teine pisike peotäis riivjuustu. Kui tahad kinniseid muhvini moodi pirukaid, siis pane täidise peale veel umbes pool supilusikatäit taigent, aga võib ka jätta pealt lahtiseks. Küpseta 200 kraadiga 20-25 minutit.

 Taigen küpses väga mõnusalt läbi ja pirukad jäid tõesti kenad. Mulle maitsesid lahtised pirukad isegi rohkem, aga ka üleni muhvini moodi saiad ei jäänud liiga kuivad ja tulid mõnusalt vorsti-juustused. Mul on täna pirukate sees Kehtna Mõisa suure lihasisaldusega viinerid, aga tegelikult on üsna ükskõik, mida head sinna panna.

Sain kokku 12 suurt pirukat, millele kulunud kaks detsiliitrit mandlijahu kaalub 100 grammi. Mu mandlijahus on ainult 6,9 grammi süsivesikuid saja grammi jahu kohta, mis tähendab, et isegi kui vahukoorest ja munadest vähesed süsivesikud juurde rehkendada, jääb ühe piruka sisse ikka süsivesikuid ainult ühe grammi ringis.

Ma ei anna oma retseptide juurde tavaliselt täpset toiduinfot sellepärast, et jahud on väga erineva süsivesikusisaldusega. Kui oled diabeetik, siis rehkenda piruka süsivesikusisaldus oma jahude järgi. Mina ostan nii kookos- kui mandlijahu enamasti Coopist, kus need on mõlemad hästi väheste süsivesikutega (6,9 ja 6,4g 100-s) ja enamasti ka hea hinnaga. Eelistan soolastes pirukates mandlijahu sellepärast, et sel pole spetsiifilist tugevat maitset ja domineerima jääb mõnus pirukatäidis. Kõige olulisem on muidugi vältida igasuguseid suure süsivesikusisaldusega jahusid nagu teraviljajahud, aga ka tatrajahu, mida kiputakse pidama tervislikuks valikuks, mis aga diabeetiku jaoks, kes oma tervist hoida tahab, pole üldse mingi valik. Jälgi toodete süsivesikusisaldust, loe pakendeid!

EDIT: Fiberhuski võib retseptis asendada 1 dl pofiberiga, sellisel juhul jäta vahukoor ära. Pofiberiga küpsetades piisab muhvini vormi põhja ühest supilusikatäiest taignast, sest saiake kerkib päris suureks.  Pane täidis lihtsalt lahtiselt taignale, kõige otsa riivjuust ja küpseta 200 kraadiga 20 minutit.

Kui oled diabeetik, siis kindlasti tead, et igasugune tavaline rukkileib kergitab veresuhkrut ülemäära palju ja kui tahad oma glükoosinäidud stabiilsed hoida, siis teraviljarohkeid küpsetisi ei söö. Rukkileivast loobumine on diabeedi diagnoosi saades paljudele suurim katsumus, sest harjunud maitsetest on hirmus raske loobuda. Õnneks on olemas alternatiive, mis maitselt sarnased, aga süsivesikuid sisaldavad kordades vähem. Kui sa pole just gluteeni suhtes tundlik, siis vähese rukkilinnasejahuga küpsetised on üks  väga mõnus asendus tavalisele mustale leivale.

6 muna
400 g toorjuustu (eelistan seda toorjuustu)
250 g riivjuustu
1 dl pofiberit
1 dl rukkilinnasejahu
1,5 tl küpsetuspulbrit
2 dl kõrvitsaseemneid
1 dl chiaseemneid või ka päevalille- või seesamiseemneid või neid kõiki korraga, ole loominguline

Vahusta munad, lisa toorjuust ja mikserda segamini. Kuivad ained sega koos seemnetega eraldi kausis kokku ja lisa taignale. Lase taignal 10 minutit seista ja tõsta siis supilusikaga taignaportsud küpsetuspaberiga kaetud ahjupannile. Silu pätsikesed lamedaks ja puista peale seemneid (mu leibade peal on kõrvitsa-, päevalille-, seedermänniseemnete segu). Küpseta 200 kraadiga 20 minutit.

Sain sellest taignakogusest 23 pätsikest, milles rukkilinnasejahust tuleb umbes 2,5 g süsivesikuid ühe leivakese kohta. Olenevalt sellest, kui palju ja milliseid seemneid taignasse paned, jääb ühte leivakesse imenduvaid süsivesikuid mitte rohkem kui 3-4 grammi, mis on umbes kolm korda vähem kui tavalises rukkileivaviilus.

Sa ei pea olema diabeetik, et oma menüüs süsivesikute hulk igapäevaselt madalal hoida. Ka kaalulangetajale on see parim valik, tegelikult ükskõik kellele. Ma pole kunagi aru saanud, miks me konventsionaalsed toitumissoovitused ütlevad, et oma veresuhkrutaseme stabiilsena hoidmiseks tuleb süüa sageli (kolm põhitoidukorda ja kolm-neli vahepala), selle asemel, et soovitada inimestel süüa madala süsivesikutesisaldusega toitu, mis veresuhkruid ei hüpita ja liiga sageli sööma ei aja.